Nalja ka!
Albert Einstein nautis Charlie Chaplini filme ja tundis suurt sümpaatiat tema loodud igavese ränduri Charlie kuju vastu. Kord kirjutas ta Chaplinile: "Teie film "Kullapalavik" on arusaadav kogu maailmas, kindlasti Te saate kuulsaks. Einstein."
Chaplin vastas selle peale: "Mina imetlen Teid veelgi rohkem. Teie relatiivsusteooriat ei mõista maailmas mitte keegi, kuid Teie oletegi juba saanud kuulsaks. Chaplin."
Chaplin vastas selle peale: "Mina imetlen Teid veelgi rohkem. Teie relatiivsusteooriat ei mõista maailmas mitte keegi, kuid Teie oletegi juba saanud kuulsaks. Chaplin."
Üks Albert Einsteini naistuttav palus teadlast helistada talle, kuid hoiatas, et telefoninumbrit on väga raske meelde jätta: 24361.
"Mis siis rasket on?" imestas Einstein, "kaks tosinat ja 19 ruudus."
"Mis siis rasket on?" imestas Einstein, "kaks tosinat ja 19 ruudus."
Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne.
Kodunt lahkudes riputas ta harilikult uksele papptahvli kirjaga "Ei ole kodus". Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee peal, et ta oli unustanud võtta kaasa sealt laenatud raamatu, mida ta oli tahtnud omanikule tagasi viia. Ta pöördus tagasi koju, tõusis trepist üles, seisatus oma korteri ukse ees, luges kirjutust "Ei ole kodus", raputas pead ja ütles kahetsevalt: "Mis sinna parata." Siis läks ta sõbra juurde.
Kodunt lahkudes riputas ta harilikult uksele papptahvli kirjaga "Ei ole kodus". Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee peal, et ta oli unustanud võtta kaasa sealt laenatud raamatu, mida ta oli tahtnud omanikule tagasi viia. Ta pöördus tagasi koju, tõusis trepist üles, seisatus oma korteri ukse ees, luges kirjutust "Ei ole kodus", raputas pead ja ütles kahetsevalt: "Mis sinna parata." Siis läks ta sõbra juurde.
Einsteini teadusliku karjääri alguses uuris üks ajakirjanik proua Einsteinilt, mida see arvab oma mehest.
"Minu mees on geenius!" kuulutas proua Einstein. "Ta oskab teha kõike - peale raha."
"Minu mees on geenius!" kuulutas proua Einstein. "Ta oskab teha kõike - peale raha."
Kord sammus Ampere mööda tänavat, olles mõttes ametis mingite arvutustega. Äkki nägi ta enda ees musta tahvlit, samasugust nagu auditooriumis. Rõõmsalt jooksis ta selle juurde, haaras taskust kriiditüki, mis tal alati kaasas oli, ja hakkas valemeid kirjutama.
Tahvel aga hakkas äkki liikuma. Andmata endale oma tegevusest aru, saammus Ampere järele. Tahvel lisas kiirust. Ampere pistis jooksma. Ja alles möödakäijate naer tõi ta teadvusele. Nüüd märkas ta, et tahvel, mille ta oli valemeid täis kirjutanud, kujutas endast musta tõlla tagakülge.
Tahvel aga hakkas äkki liikuma. Andmata endale oma tegevusest aru, saammus Ampere järele. Tahvel lisas kiirust. Ampere pistis jooksma. Ja alles möödakäijate naer tõi ta teadvusele. Nüüd märkas ta, et tahvel, mille ta oli valemeid täis kirjutanud, kujutas endast musta tõlla tagakülge.
John Lowe, inglise 15. sajandi teadlane ja kirjanik, pidi oma vanaduspõlve veetma suures vaesuses. Kui ta pöördus kuningas Henry VII poole abipalvega, saatis see vastuseks järgmise kirja:
"Arvestades, et Lowe on nelikümmend aastat oma elust pühendanud ajaloolistele töödele, millega ta on toonud meie maale kuulsust, anname talle kuningliku volituse kerjata Inglismaa teedel ühe aasta jooksul.
Kogutud raha võib ta kulutada tervenisti enda peale, ilma et tarvitseks sellelt maksta makse.
"Arvestades, et Lowe on nelikümmend aastat oma elust pühendanud ajaloolistele töödele, millega ta on toonud meie maale kuulsust, anname talle kuningliku volituse kerjata Inglismaa teedel ühe aasta jooksul.
Kogutud raha võib ta kulutada tervenisti enda peale, ilma et tarvitseks sellelt maksta makse.
Kuulus füüsik Gibbs oli väga kinnise iseloomuga. Ülikooli õppenõukogu koosolekutel ta aina vaikis. Ent ükskord, kui arutati küsimust, kas eraldada uutes õppekavades rohkem ruumi võõrkeeltele, ei pidanud Gibbs vastu ja võttis sõna: "Matemaatika on keel!" teatas ta.
"Kuidagi ei suuda leida endale abilist," kaebas ükskord Edison Einsteinile," iga päev käivad noored inimesed, kuid ükski ei sobi."
"Kuidas te määrate kindlaks kandidaatide sobivuse?" huvitus Einstein.
Leidur näitas talle küsimustelehte ja ütles: "Kes vastab nendele küsimustele, sellest saabki minu abiline."
"Kui suur on New Yorgi ja Chicago vahekaugus miilides?" luges Einstein ja vastas: "Tuleb vaadata raudteeteatmikust. Millest valmistakse roostevabaterast? Seda saab teada metallograafia käsiraamatust."
Niimoodi vaatas ta läbi kõik küsimused ja teatas siis: "Ära ootamata eitavat vastust, oma kandidatuuri võtan maha ise."
"Kuidas te määrate kindlaks kandidaatide sobivuse?" huvitus Einstein.
Leidur näitas talle küsimustelehte ja ütles: "Kes vastab nendele küsimustele, sellest saabki minu abiline."
"Kui suur on New Yorgi ja Chicago vahekaugus miilides?" luges Einstein ja vastas: "Tuleb vaadata raudteeteatmikust. Millest valmistakse roostevabaterast? Seda saab teada metallograafia käsiraamatust."
Niimoodi vaatas ta läbi kõik küsimused ja teatas siis: "Ära ootamata eitavat vastust, oma kandidatuuri võtan maha ise."
Kord jalutuskäigul mööda New Yorki kohtas Albert Einstein nutvat poisikest.
"Mis sinuga juhtunud on, väikemees?" "Ma kaotasin raha, mille ema andis mulle juuksuri jaoks ..." Teadlane pööras oma taskud pahempidi ja pärast pikki otsinguid, leidnud peenraha, ulatas selle poisile. Laps vaatas imestunult teadlase pikki juukseid ja hüüdis: "Ei, mister! Mina ei võta teilt sentigi. Eks ole, teie ju kaotasite juba pool aastat tagasi selle raha, mis teile anti juuksuri jaoks."
"Mis sinuga juhtunud on, väikemees?" "Ma kaotasin raha, mille ema andis mulle juuksuri jaoks ..." Teadlane pööras oma taskud pahempidi ja pärast pikki otsinguid, leidnud peenraha, ulatas selle poisile. Laps vaatas imestunult teadlase pikki juukseid ja hüüdis: "Ei, mister! Mina ei võta teilt sentigi. Eks ole, teie ju kaotasite juba pool aastat tagasi selle raha, mis teile anti juuksuri jaoks."
David Hilberti käest uuriti, mis on saanud ühest tema endisest õpilasest.
"Ah see?" meenutas Hilbert, "tema hakkas luuletajaks. Matemaatika jaoks oli tal liiga vähe kujutlusvõimet."
"Ah see?" meenutas Hilbert, "tema hakkas luuletajaks. Matemaatika jaoks oli tal liiga vähe kujutlusvõimet."
Ühel talvel tuli kuulsal itaalia füüskul Enrico Fermil tegeleda topeltakende muretsemisega talveks. Fermi võttis iga küsimust, ka kõige tähtsusetumat, väga tõsiselt. Ta sulges end oma kabinetti ja alustas pikki arvutusi. Ja nii imelik kui see ka ei olnud, selgus, et talvistest topeltakendest pole mingit kasu.
Nii jäidki topeltaknad ostmata. Talvel aga hakkas Fermi perekonnal millegipärast külm. Oma arvutusi uuesti üle vaadates avastas teadlane, et ühe kümnendmurru juures oli ta eksinud koma paigutamisega.
Nii jäidki topeltaknad ostmata. Talvel aga hakkas Fermi perekonnal millegipärast külm. Oma arvutusi uuesti üle vaadates avastas teadlane, et ühe kümnendmurru juures oli ta eksinud koma paigutamisega.